JÕULUD INGLISMAAL

9.-13. detsember olid Häädemeeste Keskkooli 6. klassi õpilane Timmu Kiiver ja 7. klassi õpilane Helena-Liis Heliste Inglismaal Waterlooville's. Neid saatsid õpetajad Ülle Iir ja Rene Kurm.
See oli meie kooli õpilastele ühtlasi viimane sõit seoses projektiga "Traditsioonid ja kaasaaegne tehnoloogia".

Nädal pildis.

Kirjutab Timmu Kiiver:

Häädemeeste Keskkool on kolm aastat osalenud rahvusvahelises ERASMUS+ projektis

“Traditsioond ja moodne tehnoloogia”, mis võimaldab õpilastel reisida erinevatesse Euroopa

riikidesse ja tutvuda kohaliku koolielu, paikkonna kultuuri ja ajalooga. Jõulude eel oli viimane

meiepoolne projektireisreis Ühendkuningriikidesse. Õpirände lõpuüritus toimub aga 2020.a

veebruaris Häädemeeste koolis.

Meeldiv võimalus aasta lõpul Inglismaad külastada avanes meie kooli kahel õpilasel ja kahel

õpetajal.

8. detsembri varahommikul jõudsimegi Inglismaale Heathrow lennujaama, sealt edasi

Londonisse tutvuma tähtsamate vaatamisväärsustega. Pikk lennureis ja üleminek kohalikule

ajale ei suutnud rikkuda elamust tuledesäras suurlinnast. Nägime oma silmaga Buckinghami

paleed ja sealset valvurivahetust, kuninglikku parki. Uudistasime Euroopa kõrgeimat

vaateratast nimega “London Eye”, millel kõrgust 135 meetrit. Pealinna sümbol Big Ben oli kahjuks

restaureerimisel.

Õhtul sõitsime metroo ja rongiga Havanti. Rongijaamas kohtusin mind võõrustava

perekonnaga – minuealine Emile, temast veidi vanem õde ning ema-isa. Edasi suundusime

nende koju. Sõime õhtust ja ajasime niisama juttu ning pakkisime järgmiseks päevaks

koolilõuna. See oli minu jaoks veidi üllatav, et oma eine tuli kooli kaasa võtta. 

Esimesel päeval Waterlooville`i koolis kohtusime välismaalastega ehk siis viie ülejäänud

projektis osaleva kooli õpilastega. Päevakavas olid erinevad koostegevused: ehitasime

plastikkõrtest torne, tegime piparkooke ja valmistasime porgandikoogi. Pärast, kui aega üle jäi,

koostasime arvutis esitluse meie jõulutraditsioonidest.

Teisel päeval sadas palju vihma, sellest hoolimata käisime Weald & Downlandi muuseumis, seal räägiti Inglismaa ajaloost. Tagasi kooli jõudes sõime koolis jõululõunat. Peale seda laulsime

jõululaulu “Püha öö” (iga osalejamaa esitas selle omas keeles) ning teisi kõigile tuttavaid

jõululaule. 

Kolmandal päeval sõitsime Winchesteri, kus käisime jõuluturul ja uisutamas. 

Neljandal päeval valmistasime traditsioonilist jõulumaiustust nimega mince pie. Samuti tegime

crackereid. Allesjäänud ajal viimistlesime esitlust jõulutraditsioonidest. Õhtul käisime kooli

jõulukontserti kuulamas, esinesid õpilased ja erinevad laulukoorid. 

Reedel saime kanda rahvuslikku riietust. Sõitsime Porthsmouthi linna, kus käisime vaatamas

pantomiimi “Aladdin”. 

Pärast seda võisime ringi käia jõuluturul, osta meelepäraseid meeneid ja kingitusi kodustele.  

Nädal võõrsil möödus kiiresti. Kindlasti tuli see suureks kasuks meie keeleoskusele, kuna oma

emakeeles saime kõnelda väga vähe. Olen tänulik ja rõõmus, et mul oli võimalus nii erilisel ajal

Inglismaal viibida – meie silme all toimus ka lõplik Brexiti-hääletus. Sain sõbraks toreda

perega, kes mind lahkelt vastu võttis ja oma kodupaika tutvustas.


Kirjutab Helena-Liis Heliste:

Reisi esimesel päeval saime  osa Londoni vaatamisväärsustest. Selleks otsustasime jõuda suurlinna
juba aegsasti. Kuna  olin seal teist korda, siis valdas mind mõnus äratundmisrõõm.

Nii tore oli leida end  Sherlock Holmes’i kohviku eest, näha oma silmaga Westminster Abbey
katedraali, kus toimuvad kuningakoja tähtsamad  perekondlikud sündmused, helistada punasest
telefonikabiinist ning seigelda metroorägastikus.

Kohtumine vastuvõtva perega oli ääretult sõbralik, nagu oleksime ammused tuttavad. Pereema jutukus
ja hoolivus aitasid mind üle saada võõristusest ning tunda end pereliikmena. Meelde jäid   väga head
ja ülimaitsvad toidud. Koos perega võtsime ette toredaid reise, näiteks käisime vanaema töökohas
planetaariumis. Seal uurisime tähti, planeete ja kuud. Eriti ilus oli üks tähtede kogum. Igal õhtul
vaatasime filme,  mis mulle samuti väga meeldis.

Koolinädal algas  erakorraliselt: kiirteel toimunud liiklusõnnetus põhjustas ummikuid ning õpilased–
õpetajad hilinesid. Klassijuhatajad ei jõudnud  teavitada, et kooli tulevad väliskülalised ning seepärast
tekitasime klassides elevust. Meie jõudsime õigeaegselt, kuna läksime kooli jalgsi. Koolis ei tohtinud
kasutada telefoni ja kui oli vahetund, siis pidid õpilased õues viibima. Tunnid toimusid  erinevates
majades, kokku oli territooriumil 5 – 6 hoonet. Meie klassijuhataja oli range. Kui ta klassi tuli, siis
pidi klass olema väga tasa ja kui keegi rääkis, siis ta osutas näpuga selle lapse peale. 

Sõites  “Weald and Downland’i ” muuseumisse, imetlesin  Inglismaa ilusat loodust ja mägist
maastikku. Lahkumispäeval, sõites rongiga  Londonisse, oli võimalus näha Inglismaad oma üksildasi
losse, lagendikke, karjamaid, kus veised söömas,  külasid. 

Minu jaoks oli see projektireis täiuslik, kuna kõik kulges nii sujuvalt ja hästi – ei mingeid probleeme
ega segadusi. Kõik väljasõidud olid huvitavad, uusi teadmisi pakkuvad. Meeleolukas ja lõbus oli päev
Winchesteris, eriti  jõululaada uisuväljakul, kus sain end proovile panna uisutamises. Alustades tasa
ja targu, sain hakkama. Ajalooline Winchesteri katedraal tundus nii võimas ja suursugune. Sain teada,
et sinna on ka maetud kirjanik Jane Austen.   

Mainimata ei saa jätta  inglise ilma, mis oli nii meie praeguse  talve moodi –vihmane ja tuuline. Aga
tuul tundus ikka  kõledam kui meil.   

Olen reisiga väga rahul ja loodan, et  Waterlooville’i kooli õpilased tunnevad end Häädemeestel sama
turvaliselt ja hoitult.